Asukoht: Santo Domingo, Dominikaani vabariik
Jah, olen tagasi koju jõudnud, oma teise koju, Santo Domingosse Dominikaani vabariigis. Hea tunne on taas olla siin, sõita tänavatel, mida mööda igapäevaselt toona jalutasin, kuulda tuttavat muusikat, tervitada siinseid sõpru ja maitsta siinset toitu!
Asukoht: Ciudad Panama, Panama
Mõneti raskustega sunnin ennast siiski läbi tegema Ciudad Panama kära ja heitgaasirikast liikluskadalippu, et siiski käia ära vaatamas Amadori teetamma ja silda, millel nimeks Puente de las Americas (no arva ise, miks selline nimi ;-).
Asukoht: Isla Colon, Bocas del Toro, Panama
Buss loksub sõita terve öö. Nagu väga tavaline troopiliste maadele (sama asi oli nii aasias kui mujal ladina ameerikas) - pikamaa busside õhukonditsioneerid on keeratud põhja, niiet kui oled lühikeste varrukatega ja muid riideid kaasas pole, siis lõdised terve tee. Ma kisun kohe alguses kotist oma saunalina välja ja kaitsen end sellega karmide põhjatuulte eest. Järgmine kord kui keegi küsib mu käest: “Noh kui külm see Eestimaa talv siis ka tundub?”, on vastus varnast võtta: “Peaaegu sama külm kui siin bussiga sõites!”
Asukoht: Ciudad Panama, Panama
Täna tôusen taas hilja, kuna öösel oli üht-teist asjaajamist Eestiga. Lôuna paiku liigun Ricardo juurest välja ja sôidan “diablo rojo” ehk ühistranspordina kasutatava kirjuksmaalitud koolibussiga kesklinna poole. Käin läbi spordipoest ja ostan ära oma traditsioonilise suveniiri – kohaliku jalkameeskonna särgi. Seekord on see valge, punaste ja siniste triipudega ning pikkade varukatega. Tingin 5% alet ka ja saan selle kätte $42USD (520kr) eest.
Asukoht: Ciudad Panama, Panama
Olen Kolumbia selja taha jätnud ja jôudnud Ameerika mandrit ühendaval kitsukesele maaribale millel nimeks Panama. Jään siia nädalaks, edasi liigun laupäeval 29.07 Santo Domingosse.
Lennujaamas pole mul kedagi vastas. Ootan oma kahe kompsu otsas pool tunnikest – ei kippu ega kõppu. siis võtan automaadist raha ning helistan kontaktisikule Ricardole. Njah, ta oli unustanud, et mingi eestlane tuleb. Et hakkab tulema ja jõuab tunni aja pärast. Ma ütlen, et pole hullu, ma võtan bussi keklinna kui vaja. Hästi, pean võtma bussi suunal “Tumba Muerto” ja minema maha “Universidad Usma” peatuses.
Asukoht: Cartagena de Indias, Kolumbia
Hommikul, ennem Santa Martast Barranquilla poole sôitmist, organiseerin omale Cartagenasse vastu AIESECi liikme Jose. Jose aitab mul leida ulualuse ning näitab linna selle kahe päeva jooksul, mis ma Cartagenas veel veedan. Saan ka teada, et kuna hetkel on Cartagenas käimas Kariibi ja Kesk-Ameerika mängud, siis on ilmselt hotellikohtadega kitsas käes. Aga eks näis. Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab. (Read on …)
Asukoht: Taganga, Sierra Nevada de Santa Marta, Kolumbia
Lükkan luugid lahti kell 7:45, just parajal ajal, et jôuda ära käia veel ennem esimest sukeldumist Santa Martas ja osta uus veealune kaamera ning raha välja vôtta. Jose selgitas eile pôgusalt kuidas fotopoodi jôuda, aga sellegipoolest kulutan sellele ca tunnikese. Asja teeb keerulisemaks see, et tänaval püüab iga mats turisti ise suunda sikutada ja kulutavad alusetute lubadustega aega. Saan oma Kodaki sinise 15m kaamera (30 000ps=150kr) lôpuks kätte, vôtan jooksuga automaadist veel raha juurde ja sôidan Tagangasse tagasi. (Read on …)
Asukoht: Taganga, Sierra Nevada de Santa Marta, Kolumbia
Hommikul käin Santa Martas – veekindlat kaamerat ostmas. Linn on justkui väljasurnud, praktiliselt kôik poed on kinni, liiklust pole ja inimesi ka mitte. Tänavamüüjad ning isegi kerjused puhkavad. Paar üksikut poodi on siiski lahti, sealhulgas Foto Japon, kust ostan 1xveealuse seebika. Kui kokkulepitud ajal sukeldumiskooli jôuan, vangutab mus sukeldumisinstruktor Jose pead – mu ostetud kaamera ei toimi kolmest meetrist sügavamal. Ma ise ka ei vaadanud hoolikalt. (Read on …)
etv24.ee kirjutab, et Riosucio kandis Kesk-Kolumbia dzunglis pärast paramilitaaridega puhkenud madinat vôttis Kolumbia geriljade grupp FARC eile vangi 170 metsatöölist ning tappis nendest kümme. Geriljad süüdistavad vangivôetuid paramilitaaride heaks vôitlemises. Paramilitaarid on siin tavaelanikud, kellel on kôrini valitsuse suutmatusest geriljasid neutraliseerida ja kes on ise organiseerunud, relvad kätte vôtnud ja sôdivad geriljade vastu. Valitsusväed omakorda ei saa muidugi lubada mitteametlikku paramilitaarset sôjaväge ja niimoodi nad kolmekesi siis omavahel madistavad – igaüks igaühe vastu. Mina asun Kolumbia pôhjarannikul Santa Marta kandis ja siin mingit sôjategevust ei toimu. Inimesed on rahulikud ja käivad suplemas.
Asukoht: Taganga, Sierra Nevada de Santa Marta, Kolumbia
Triinu ärkab täna hoolimata eilsest peolkäigust ja äratuskella puudumisest ôigeaegselt ning läheb Barranquilla bussi peale; sealt edasi suundub ta Panamale. Mina ajan end üles poole 10 paiku ja lähen Calipso sukeldumiskooli, kus mul täna algab kursus. Esmalt vaatan 3h ôppevideot. Minuga koos vaatab üks noormees Iisraelist. Siin on hästi palju Iisraeli turiste, paljudes hotellides on heebreakeelseid kuulutusi üleval. Üks iisraeli tüüp, kellega eile netikohvikus jutu peale sain kurtis, et Iisraelis on taas sôjaks läinud, ja et ta peab ilmselt koju naastes sôjaväkke minema. (Read on …)
