Rõõmsad kolumbialased ja õnnetud eestlased
Hiljuti avaldatud The New Economics Foundation uuringu järgi on Eestlased ühed õnnetumad inimesed maalimas (173 kohal 178st), hoolimata sellest, et neil on enamiku maalimaga võrreldes oma elu korraldamiseks rohkem ressursse.
Kolumbialased kuuluvad edetabeli tippu (2. kohal), samuti nagu enamik muid Ladina-Ameerika riike. Uuringust järeldub, et pikaealine ja õnnelik elu ei ole sõltuv sellest, kui palju sull pappi on. Olen mõnevõrra maailmas reisinud, olen suhelnud inimestega, kes ajavad läbi äärmiselt tagasihoidlikes tingimustes, inimestega, kelle kõrval toompeal piketeeriv pensionär on püstirikkur ja kulak. Ja üldjoontes olen ma kohanud inimesi, kes naudivad seda mis neil on – palmilaudadest kokku klopsitud uberiku ees naabrimehega doominot taguda ning eilset MM mängu arutada… karjal palja tagumikuga lastel pere ainsat kitse (ning nelja kana) karjatada… küla vanima eide vanade aegade taguseid lugusid kuulata ning elutarkust kõrva taha panna… reedeõhtul ennastunustavalt tantsu vihtuda… ja mida kõike veel. Eestis samas on aga kahjuks palju neid, kes pole kunagi rahul, hoolimata sellest kui hästi nad juba kindlustatud on. Rabavad pere arvelt ööd-päevad tööd rabada või lehvitavad plakatitega toompeal, et valitsus teistelt ära võtaks ja neile juurde annaks…
Niiet kallis kaasmaalane, mul on sulle sõnum: Naudi seda mis sul on nüüd ja praegu, mitte ära unista millegi nautimisest mis sul võiks ühel ilusal päeval olla! Sest seda ilusat päeva ei pruugigi tulla… Ära lükka edasi puhkust, ära jäta sõpradega välja minemata, ära jäta määramatusse seda unnistuste reisi, ära kogu asju, mis sind õnnelikuks ei tee ja ainult võlaorjusse kõidavad. Võta rahulikult, tegemist ei ole võistlusega who’s the richest stiff in the graveyard!
